Päritolu

(11)
End hingelt üdini tartlaseks ning maailmaränduriks pidav Indrek Hirv on saanud emalt ja isalt kaasa kunstnikugeenid. Graafika ja portselanimaalimine, millele Hirv end esmalt pühendas, taandusid kõrgkooliajal sõna väe ees üpris kiiresti.
Sünnikoht: Kohila, Raplamaa (vaata asukohta ka kaardil)
Sünniaeg: 15. detsember 1956
Vanemad: Helgi Hirv ja Louis Pavel (mõlemad maalikunstnikud)
Perekond: poeg Pärtel, tütred Tui, Käbi ja Ingel Johanna
Ühingutesse kuuluvus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Kunstiteadlaste Ühing, PEN-klubi
Vanemad: Helgi Hirv ja Louis Pavel (mõlemad maalikunstnikud)
Perekond: poeg Pärtel, tütred Tui, Käbi ja Ingel Johanna
Ühingutesse kuuluvus: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Kunstiteadlaste Ühing, PEN-klubi
Lapsepõlv

(12)
Kohilast pärit maalikunstnike perre sündinud poiss veetis enesestmõistetavalt terve lapsepõlve kunsti keskel. Olulisteks mõjutajateks Indrek Hirve kujunemisel on olnud tema vanemad.
Indrek Hirv meenutab: „Olen algkoolipoisina siinkandis palju suusatanud. Meil isaga olid Pilkusel tuttavad, nende juures olime ööd. Päeval suusatasime. Õhtupoolikul sõime kõhud täis – ning läksime siis veel paariks tunniks, pimeda tulekuni, lumele.“
Maalikunstnikust isa Louis Pavel õpetas teda nägema värve, tajuma nende salapära ja tähendust. Nii on ta juba koolipoisipõlvest alates sisseelamisega vaadanud, kuidas taevas õhtu tulles sügavsiniseks tõmbub – mets mustaks –, ent lumi, see jääb veel kauaks helendama, näidates hilistele suusatajatele teed koju. Maalikunst oli justkui Indrek Hirve saatjaks terve tema lapsepõlvetee. Ülaloleval pildilgi on näha, kuidas väike Indrek Hirv koos isaga maalib.
Indrek Hirv meenutab: „Olen algkoolipoisina siinkandis palju suusatanud. Meil isaga olid Pilkusel tuttavad, nende juures olime ööd. Päeval suusatasime. Õhtupoolikul sõime kõhud täis – ning läksime siis veel paariks tunniks, pimeda tulekuni, lumele.“
Maalikunstnikust isa Louis Pavel õpetas teda nägema värve, tajuma nende salapära ja tähendust. Nii on ta juba koolipoisipõlvest alates sisseelamisega vaadanud, kuidas taevas õhtu tulles sügavsiniseks tõmbub – mets mustaks –, ent lumi, see jääb veel kauaks helendama, näidates hilistele suusatajatele teed koju. Maalikunst oli justkui Indrek Hirve saatjaks terve tema lapsepõlvetee. Ülaloleval pildilgi on näha, kuidas väike Indrek Hirv koos isaga maalib.

(13)
Esimesed neli eluaastat elas Hirv koos emaga Elleri kooli vastas. 1960. aasta kevadel kolisid nad Tartu Kunstnike Majja Vanemuise 26. Vanemuise tänaval veedetud 8 eluaastat jätsid Indrek Hirve hinge sügava jälje. Üheks kõige tähtsamaks kohaks terves maailmas peab Indrek Hirv Tartus asuvat Inglisilda. Seal käis ta väikse lapsena tihti mõtlemas ja inimesi jälgimas. Kõrvaloleval pildil Indrek Hirv Inglisillal.
Haprad noodid kukuvad
Inglisilla alla
munakividele
esimesed tähed
värisevad kergelt
Haprad noodid kukuvad
Inglisilla alla
munakividele
esimesed tähed
värisevad kergelt

(14)
Indrek Hirv alustas kooliteed Tartu 10. algkoolis (tänane Mart Reiniku kool). Tartu on jäänud eluks ajaks tema olulisimaks ja teda enim kujundanud paigaks. See väljendub ka Hirve loomingus, kus on märgata tihedaid seoseid selle linnaga. Järgnev luuletus peegeldab mälestusi punastest tellistest ehitatud Mart Reiniku koolist. Kõrvaloleval pildil on näha Indrek Hirv koos isaga.
Vanemuise pargi tiigis
tumepunastest tellistest
algkooli lähedal
oli sügisõhtuti
suuremate tähtede
peidukoht
Vanemuise pargi tiigis
tumepunastest tellistest
algkooli lähedal
oli sügisõhtuti
suuremate tähtede
peidukoht
Noorusaeg

(15)
1972. aastal astus Indrek Hirv Tartu 1. keskkooli (tänane Hugo Treffneri gümnaasium). Sel ajal süvenes noormehe kunstihuvi veelgi. Kogu gümnaasiumiaja käis ta regulaarselt TÜ kunstikabinetis Kaljo Põllu juures joonistamist õppimas. Keskkooli võttis ta kergelt, käis harva koolis ning vedas ennast kolmedega läbi. Abituuriumisse jõudes asi natuke paranes, sest kunstiinstituuti sissesaamiseks oli vaja teatavat taset. Hirv lõpetas Tartu 1. keskkooli 1975. aastal ning edasi suundus ERKIsse (Eesti Kunstiakadeemia), mille lõpetas 1981. aastal, erialaks keraamika. Diplomitöö teemaks oli glasuurialune portselanimaal.
Lisaks portselanimaalimisele on Hirv töötanud ka kunstiõpetajana. 1979. - 1985. aastatel käis Hirv Leningradi portselanitehases maalimas ning 1988. aastal asutas Tartu Kunstiühingu maalistuudio, mille direktoriks ta kuni 1989. aastani oli. Pärast seda otsustas Indrek Hirv emigreeruda Hollandisse. Tagasi Eestisse naasis Hirv 1991. aastal.
Kunstnikuaega kuulub ka töötamine Tiberi portselanitehases ja näituste korraldamine, mis Indrek Hirve enda sõnul toimusid Moskvast Mehhikoni.
Noorusajal sai Hirv rohkelt nõu ja abi kunstniku ja Pallase kõrgema kunstikooli õppejõu Ado Vabbe käest, kellega nende peregi tihedalt läbi käis. Tarbe- ja maalikunst aga taandus üpris kiiresti sõna väe ees ning peagi leidis ta end poeedina. Indrek Hirve esimene luulekogu „Uneraev“ ilmus 1987. aastal.
Oma elu jooksul on Indrek Hirv palju reisinud. Ta on viibinud nii Hollandis, Saksamaal, Ameerikas kui Prantsusmaal. Tähtsaimaks võib pidada siiski Prantsusmaad ja Pariisi. Sinna mineku põhjus ulatub noorusaega, kui Hirv veetis palju aega Tartu kunstnike seltskonnas, kes kõik olid kas käinud Prantsusmaal või igatsesid selle järgi. Seal olles sai ta lahti Pariisi-igatsuse painest, mis teda pikalt rõhunud oli.
Lisaks portselanimaalimisele on Hirv töötanud ka kunstiõpetajana. 1979. - 1985. aastatel käis Hirv Leningradi portselanitehases maalimas ning 1988. aastal asutas Tartu Kunstiühingu maalistuudio, mille direktoriks ta kuni 1989. aastani oli. Pärast seda otsustas Indrek Hirv emigreeruda Hollandisse. Tagasi Eestisse naasis Hirv 1991. aastal.
Kunstnikuaega kuulub ka töötamine Tiberi portselanitehases ja näituste korraldamine, mis Indrek Hirve enda sõnul toimusid Moskvast Mehhikoni.
Noorusajal sai Hirv rohkelt nõu ja abi kunstniku ja Pallase kõrgema kunstikooli õppejõu Ado Vabbe käest, kellega nende peregi tihedalt läbi käis. Tarbe- ja maalikunst aga taandus üpris kiiresti sõna väe ees ning peagi leidis ta end poeedina. Indrek Hirve esimene luulekogu „Uneraev“ ilmus 1987. aastal.
Oma elu jooksul on Indrek Hirv palju reisinud. Ta on viibinud nii Hollandis, Saksamaal, Ameerikas kui Prantsusmaal. Tähtsaimaks võib pidada siiski Prantsusmaad ja Pariisi. Sinna mineku põhjus ulatub noorusaega, kui Hirv veetis palju aega Tartu kunstnike seltskonnas, kes kõik olid kas käinud Prantsusmaal või igatsesid selle järgi. Seal olles sai ta lahti Pariisi-igatsuse painest, mis teda pikalt rõhunud oli.
Edasine elu

(16)
Indrek Hirv on olnud abielus kaks korda. Esimesest abielust abikaasa Pillega sündisid tütred Tui (1984) ja Käbi (1988). Tui Hirv on tuntud muusikavaldkonnas, kuid on avaldanud ka luulekogu. Käbi tegeleb maalikunstiga. Kõrvaloleval pildil Hirv 1979. aastal koos abikaasa Pillega.
1998. aastal abiellus ta Age Vesiroos-Hirvega. Mõnda aega elas Hirv koos heliloojast ja muusikaakadeemia doktorandist abikaasa Age ja poja Pärtliga Tallinnas, aastakese elasid nad Karlsruhes, Saksamaal. Indrek Hirvel on ka tütar Ingel Johanna (1993). Hetkel jagab Indrek Hirv õnne koos kihlatu Kadiga. Tartus on ta alati jätnud endale ajakirja Akadeemia toimetuse peal katusekambri vaatega ülikooli peahoonele, et hoida endas Tartu vaimu, mis temasse nii sügavalt juurdunud on.
1998. aastal abiellus ta Age Vesiroos-Hirvega. Mõnda aega elas Hirv koos heliloojast ja muusikaakadeemia doktorandist abikaasa Age ja poja Pärtliga Tallinnas, aastakese elasid nad Karlsruhes, Saksamaal. Indrek Hirvel on ka tütar Ingel Johanna (1993). Hetkel jagab Indrek Hirv õnne koos kihlatu Kadiga. Tartus on ta alati jätnud endale ajakirja Akadeemia toimetuse peal katusekambri vaatega ülikooli peahoonele, et hoida endas Tartu vaimu, mis temasse nii sügavalt juurdunud on.

(17)
Praeguseks on Indrek Hirvelt ilmunud üle kümne luulekogu, ta on saanud Eesti kirjanduse aastapreemia ning osutunud ka Gustav Suitsu stipendiumi laureaadiks.
Lisaks rohkete luulekogude avaldamisele on Indrek Hirv tegev ka usuvaldkonnas. Katoliku vaimuliku Vello Salo ja luuletaja Indrek Hirve koostööna on valminud mitmed piiblitekstide tõlked ning Jeesuse lugu jutustavad neli evangeeliumi. 2009. aastal osutus Hirv koos Saloga Aasta Keeletegu nominendiks sellega, et nad tõlkisid saksa keeles eesti keelde „Psalmid“. Pirita kloostri õhustikku peab Indrek Hirv heaks, ta naudib seal kirjutamist.
Indrek Hirv on olnud ka hinnatud mitmete heliloojate poolt, ta on loonud laulusõnu näiteks Jäääärele, samuti teinud muusikat koostöös Rein Rannapiga, nad on loonud mitmeosalise heliteose "Hingelinnud".
Lisaks rohkete luulekogude avaldamisele on Indrek Hirv tegev ka usuvaldkonnas. Katoliku vaimuliku Vello Salo ja luuletaja Indrek Hirve koostööna on valminud mitmed piiblitekstide tõlked ning Jeesuse lugu jutustavad neli evangeeliumi. 2009. aastal osutus Hirv koos Saloga Aasta Keeletegu nominendiks sellega, et nad tõlkisid saksa keeles eesti keelde „Psalmid“. Pirita kloostri õhustikku peab Indrek Hirv heaks, ta naudib seal kirjutamist.
Indrek Hirv on olnud ka hinnatud mitmete heliloojate poolt, ta on loonud laulusõnu näiteks Jäääärele, samuti teinud muusikat koostöös Rein Rannapiga, nad on loonud mitmeosalise heliteose "Hingelinnud".

(18)
2007. aastal debüteeris Hirv näitekirjanikuna. Tema mononäidend "Pauluse kiriku kellad" põhineb Heino Elleri elul, lavastajaks Margus Kasterpalu. Näitekirjanikuna on ta silma paistnud edaspidigi. 2009. aastal ilmus Hirve «Sinimustvalge needus», mis koosneb stsenaariumi kavandist täispikale kunstilisele filmile ning teemaga seotud mälestustest ja kirjadest.
Alles hiljuti, 2011. aastal kirjutas Hirv Emajõe Suveteatri tarbeks ja oma isa Louis Paveli mälestuseks näidendi „Viimane tango“, kus on vaatluse all Eesti kunsti ühe perioodi ja kõrgema kunstikooli Pallas lõpp. Etenduse lavastajaks on Andres Dvinjaninov.
Alles hiljuti, 2011. aastal kirjutas Hirv Emajõe Suveteatri tarbeks ja oma isa Louis Paveli mälestuseks näidendi „Viimane tango“, kus on vaatluse all Eesti kunsti ühe perioodi ja kõrgema kunstikooli Pallas lõpp. Etenduse lavastajaks on Andres Dvinjaninov.
Ülesanne!
Pane kokku allolev pusle (hakkab laadima siis, kui hiirega peale liigud).
Kas tunned ära, mis linnaga on tegu? Mille järgi ära tunned?
Selgita, miks antud paik kirjanik Indrek Hirve elus tähtsat rolli mängib.
Kas tunned ära, mis linnaga on tegu? Mille järgi ära tunned?
Selgita, miks antud paik kirjanik Indrek Hirve elus tähtsat rolli mängib.