Viivi Luik
Ilmunud luulekogud ja nende lühianalüüs
1965 "Pilvede püha: luuletusi aastatest 1961-1963"
(23)
Kogu ilmus luulekassetis "Noored autorid 1964" (1965) koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkogudega. Noore poetessi õrn lüürika paistis Kaplinski kultiveerituse ja Runneli maamehelikkuse kõrval erksalt välja, taustal Debora Vaarandi tundlik loodusvärss.
Kogu väljendab õhulist metafooriloomet, oskuslike korduste kasutamist ning kontrastitaju. Viivi Luik avab ennast luuletajana, luues selge rütmi ja riimiga looduslüürikat. Kogust on pärit ka tuntud lauluks saanud "Võta mind lehtede varju", millele Olav Ehala viisi on loonud.
Sinilill
Kes küll metsa ära kaotas
sinikirja siidikuue?
Põõsa alla maha laotas
riidetüki tuliuue?
Kleiti rohelist kes kannab,
väikest mütsi taevakarva?
Mütsil helekollast pannalt?
Sinilill, ma arvan.
Kogu väljendab õhulist metafooriloomet, oskuslike korduste kasutamist ning kontrastitaju. Viivi Luik avab ennast luuletajana, luues selge rütmi ja riimiga looduslüürikat. Kogust on pärit ka tuntud lauluks saanud "Võta mind lehtede varju", millele Olav Ehala viisi on loonud.
Sinilill
Kes küll metsa ära kaotas
sinikirja siidikuue?
Põõsa alla maha laotas
riidetüki tuliuue?
Kleiti rohelist kes kannab,
väikest mütsi taevakarva?
Mütsil helekollast pannalt?
Sinilill, ma arvan.
1966 "Taevaste tuul: teine luulevihik"
(24)
Sisaldab luulet, mis on loodud aastatel 1964-1966. Võrreldes esimese luulekogu idüllilise looduslüürikaga ilmneb selles juba teatav vastandus tehnilisele linnale, samuti on tuntav üksiolija eluraskus ja inimsuhete keerukuse aimus. Luuletaja pöördub kogus "lihtsate asjade" poole, kasutatud on ka haikuvormi. Palju on märgata "põleva maailma" ja "jaheda öö" motiive.
Kõnnin hilist ja heledat teed...
Valge vaikuse viisitu laul,
tähevalguses sätendav maa.
Valge vaikuse viisitu laul,
sinust hellemat olla e isaa.
Kõnnin hilist ja heledat teed
tasa oksadelt sahiseb lund.
Kannab kuulampi kaudel mu ees
hilisõhtune, hämarduv tund.
Kõnnin hilist ja heledat teed...
Valge vaikuse viisitu laul,
tähevalguses sätendav maa.
Valge vaikuse viisitu laul,
sinust hellemat olla e isaa.
Kõnnin hilist ja heledat teed
tasa oksadelt sahiseb lund.
Kannab kuulampi kaudel mu ees
hilisõhtune, hämarduv tund.
1968 "Lauludemüüja"
(25)
Osaliselt kajastab kogu rahutust Viivi Luige hinges, mida tekitas tol ajal idabloki kriis ehk Brežnevi tankid Prahas. Endiselt jätkub spontaanne kiindumus loodusesse, samas juurdlemata küsimuse üle, miks on vaja loodust armastada. Noore luuletaja loodusetaju on erk ja vahetu, suhe sellega elamusterikas ning mõnikord ka valuliselt tundlik.
Antud luulekogu hakkab mõju kaotama rütmiline ja riimiline luule, asemele ilmub vabavärss. Mitmetes luuletustes väljendub kurbus ja ahistatus, õhku paisatakse ka hulgaliselt küsimusi.
Punased puud on
punane katedraal
lagendiku keskel.
Ohakate palveid
nagu esimest lund
sõrmitseb tuul.
Antud luulekogu hakkab mõju kaotama rütmiline ja riimiline luule, asemele ilmub vabavärss. Mitmetes luuletustes väljendub kurbus ja ahistatus, õhku paisatakse ka hulgaliselt küsimusi.
Punased puud on
punane katedraal
lagendiku keskel.
Ohakate palveid
nagu esimest lund
sõrmitseb tuul.
1968 "Hääl" (Loomingu Raamatukogu vihik)
(26)
Selles luulekogus süneveb kontrastiprintsiip ning maailmavalu. Kontrasti on tunda looduse ja linna, igatsuse ja tegelikkuse, üksiku ja ühiskonna, vabaduse ja kohustuse vahel. Rõõmu tõrjub tühjusetunne ja raskemeelsus. Algab Viivi Luige teekond sümbolismi suunas. Luik meenutab: "Mulle oli kogu "Hääl" väga tähtis. Mäletan, et see raamat tekitas tollal mingit võõrastust, kuid ise olin esimest korda rahul, sest olin väljendanud seda, mida ihkasin väljendada."
1971 "Ole kus oled"
(27)
Tunnetuselt on Viivi Luige kogu "Ole kus oled" üpris lähedane eelmise koguga "Hääl", kuid erineb sellest siiski kujundikeele poolest. Väljendus on näiliselt jahe, sageli on kasutatud lühifraasilist vabavärssi. Viivi Luik tõdeb: "Ma muutusin kindlamaks, leidsin nagu oma maa, oma rahva ja enda koha sellel maal."
Luuletustes avalduvad peidetult pingelised hingeseisundis. Korduvateks märksõnadeks on "tuul", "klaas", "jää", "lumi", "tühi", "surm", "veri", "vaim", "puu", "kevad". Armastusluule arengu koha pealt on samuti see kogu väga tähtis.
Ükspäev ma pildusin laiali
oma elu
ja nüüd tuleb meelde
oli uks oli aken
hommikul ajaleht laual
päev on päeva sarnane
elades majas
mõtle kui üksi
ei või kunagi teada
mida ta mõtleb
siis kui sa suudled
elades majas
varjul halva ilma
ja valguse eest
Luuletustes avalduvad peidetult pingelised hingeseisundis. Korduvateks märksõnadeks on "tuul", "klaas", "jää", "lumi", "tühi", "surm", "veri", "vaim", "puu", "kevad". Armastusluule arengu koha pealt on samuti see kogu väga tähtis.
Ükspäev ma pildusin laiali
oma elu
ja nüüd tuleb meelde
oli uks oli aken
hommikul ajaleht laual
päev on päeva sarnane
elades majas
mõtle kui üksi
ei või kunagi teada
mida ta mõtleb
siis kui sa suudled
elades majas
varjul halva ilma
ja valguse eest
1973 "Pildi sisse minek"
(28)
Alates sellest luulekogust hakkab vabavärss rõhulise ja silprõhulise lühivärsi ees taanduma. Kogu liigub enesevaatluselt valuliku ühiselulise analüüsi suunas. Põhilisteks teemadeks on asjade, maastike, elude, hetkede haprus ja varjatud meeleolunüansid maailma ohtude taustal. Värsid on lõplikud ja veenvad. Enamikku luuletustest iseloomustab vormiline ühtsus.
1901
Jälle tuhka ja tähti sajab.
Tema naeris ja nimesid hüüdis.
Sellest mõtleb ta eluaja,
kuidas kangi all jõulupuid müüdi.
Kuused reas läksid ustest läbi,
täis tumedat suitsuhõngu,
ladvus noored punased käbid
ja näputäis kullast lõngu.
Kõik lapsed siis aeti voodi,
padja alla sai salm või looke.
Ja Jumalaema läks poodi,
tõi kirjusid piparkooke.
1901
Jälle tuhka ja tähti sajab.
Tema naeris ja nimesid hüüdis.
Sellest mõtleb ta eluaja,
kuidas kangi all jõulupuid müüdi.
Kuused reas läksid ustest läbi,
täis tumedat suitsuhõngu,
ladvus noored punased käbid
ja näputäis kullast lõngu.
Kõik lapsed siis aeti voodi,
padja alla sai salm või looke.
Ja Jumalaema läks poodi,
tõi kirjusid piparkooke.
1975 "Põliskevad"
(29)
Preemiaga pärjatud luulekogu "Põliskevad" jätkab hingevalu teemaga, kuid teeb seda eneseusu, julguse ja aktiivsuse kasvades mõneti karmimalt ning kontrastsemalt. Varasema monoloogilisuse asemel on ilmunud dialoogid ning samuti on kogus märgata luule proosalisemaks muutumist. Luuletustes ilmutavad ennast ka aastaaegade motiivid.
Lohutus
Ega ma sind ei naera.
Kui naeran, siis ikka ennast.
Küll oled sina oma,
lähemal lihasest vennast.
Igaüks suudab teha
enese teadmata ime.
Suvi on ikka suvel,
sest talvel on külm ja pime.
Lohutus
Ega ma sind ei naera.
Kui naeran, siis ikka ennast.
Küll oled sina oma,
lähemal lihasest vennast.
Igaüks suudab teha
enese teadmata ime.
Suvi on ikka suvel,
sest talvel on külm ja pime.
1977 "Luulet 1962-1974" (valikkogu)
(30)
Valikkogu sisaldab luuletusi kogudest "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966), "Lauludemüüja" (1968), "Hääl" (1968), "Ole kus oled" (1971), "Pildi sisse minek" (1973) ja "Põliskevad" (1975).
1978 "Maapäälsed asjad"
(31)
Selles kogus kasvab olmedetailide osakaal, nende kõnelus puudutab rahvuse ühtekuuluvustunnet. Sageneb lapse siiras ning igavikuline vaatepunkt, mis ühtlasi märgib Viivi Luige liikumist lastejuttude ja lasteluule poole. Kirjanik liitub sümbolistlike loojate perega, mille esindajad eesti luules on Ernst Enno ja Uku Masing. Tekst süvendab realismi, kuid kuhugi pole kadunud ka loodusmotiivid, kuigi neid esineb vähem kui varasemates luulekogudes.
Olevik
Sahtlid varem nii raskelt ei käinud,
sest pabereid oli vähem.
Vanu kirju on kaduma läinud,
nagu kõikidel läheb.
Päike liigub traatide vahel
ning värvib pori ja jääd.
Kas sa nendest mõtled ka vahel,
kes sulle on olnud hääd?
Olevik
Sahtlid varem nii raskelt ei käinud,
sest pabereid oli vähem.
Vanu kirju on kaduma läinud,
nagu kõikidel läheb.
Päike liigub traatide vahel
ning värvib pori ja jääd.
Kas sa nendest mõtled ka vahel,
kes sulle on olnud hääd?
1982 "Rängast rõõmust"
(32)
Luulekogu põhiteemaks on linlase elu kodumaa, rahva, maailma, probleemide taustal. See on justkui Viivi Luige vastupanupoeesia kulminatsioon, irooniliselt saab sellest "nõukogude" eesti luule tippteos. Vastandatakse rõõmu ja valu, kurjust ja headust, pimedust ning valgust. Tähtis on sotsiaalselt seotud sisu.
Meeles on...
Aeg on kulunud ära,
hale hakkab sest mulgi.
Linnud lendavad ära,
õhus on udusulgi.
Taevas siniseks muutub,
selgeks ja sügiseseks,
otsekui aknaruutu
kaugel mu ema peseks.
Taevast jäin silmitsema,
kõnelda muust ei saa:
Meeles on oma ema
ja Eesti kartulimaa.
Meeles on...
Aeg on kulunud ära,
hale hakkab sest mulgi.
Linnud lendavad ära,
õhus on udusulgi.
Taevas siniseks muutub,
selgeks ja sügiseseks,
otsekui aknaruutu
kaugel mu ema peseks.
Taevast jäin silmitsema,
kõnelda muust ei saa:
Meeles on oma ema
ja Eesti kartulimaa.
1998 "Maa, taevas, luulet 1962-1990"
(33)
Luulekogu sisaldab Viivi Luige loodud lüürikat aastatest 1962-1990.
2005 "Elujoon"
(34)
Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962–1997. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke.
2011 "Kogutud luuletused 1962-1997"
(35)
Autori enda koostatud kogumik sisaldab luulet aastaist 1962–1997. Raamatust leiab ka kogudes seni ilmumata luuletused ja Arne Merilai põhjaliku järelsõna.
Selle kogu ning Indrek Hirve kogu "Surmapõletaja" põhjalikuma analüüsi ning võrdluse leiab SIIT.
Pühendus
Põhjamaa lagendik
lõpmatu lubadus
null ja eimiski
pealaest jalatallani taevasse
metsade niiske vari
paljaks näritud kondid ja jää
alati tuleva kevade valgus
hoovus mis viib
Õite vere ja seemnete voog
korra surnuhaud
korra vilepill võililleaasal
Vanana sündinud
elamas nooreks
1997
Selle kogu ning Indrek Hirve kogu "Surmapõletaja" põhjalikuma analüüsi ning võrdluse leiab SIIT.
Pühendus
Põhjamaa lagendik
lõpmatu lubadus
null ja eimiski
pealaest jalatallani taevasse
metsade niiske vari
paljaks näritud kondid ja jää
alati tuleva kevade valgus
hoovus mis viib
Õite vere ja seemnete voog
korra surnuhaud
korra vilepill võililleaasal
Vanana sündinud
elamas nooreks
1997
Ülesanne!
Peaaegu iga Viivi Luige luulekogu juurde olen toonud ka luulenäite. Vali üks luuletus, mis Sulle kõige rohkem meeldib ning leia antud luuletusest:
1) Kas on kasutatud riimi? Mis riimiskeemiga on tegu? (süliriim ABBA, paarisriim AABB, ristriim ABAB)
2) Mis on luuletuse peamõte?
3) Too välja metafoorid.
4) Kuidas seostub antud luuletus Viivi Luige eluga?
5) Mida võib antud luuletuse põhjal terve kogu kohta öelda?
1) Kas on kasutatud riimi? Mis riimiskeemiga on tegu? (süliriim ABBA, paarisriim AABB, ristriim ABAB)
2) Mis on luuletuse peamõte?
3) Too välja metafoorid.
4) Kuidas seostub antud luuletus Viivi Luige eluga?
5) Mida võib antud luuletuse põhjal terve kogu kohta öelda?