Indrek Hirv
Ilmunud luulekogud ja nende lühianalüüs
1987 "Uneraev"
(47)
Oma esimese luulekoguga astub Indrek Hirv lugejate ette juba küpse poeedina ning suudab sellega ka eesti kirjandusmaastikul kõvasti kanda kinnitada. Luules kajastub kadestamisväärne sõnamänguoskus. Kohati kisub lüürika natuke sentimentaalseks, kuid seda tasakaalustab selge ja puhas väljenduskeel.
Hirv kaldub arhailisusse nii meelelt kui keelelt ning kahtlemata on ta sedasi lisanud meie kirjanduspilti just talle ainuomast koloriiti ja tunnetust.
Nukker triolett
Pierrot! -- mu kurbused on ikka alasti.
Kas mäletad: su flöödilt pudenes üks heli...
Kõik tuli tagasi, mis olmud vanasti,
Pierrot, mu kurbused on jälle alasti.
See viis vist vered segi valaski
meil jäädavalt, mu koolnupalgne veli.
Pierrot! -- mu kurbused on hoidnud alasti
tol ööl su flöödilt pudenenud heli.
Hirv kaldub arhailisusse nii meelelt kui keelelt ning kahtlemata on ta sedasi lisanud meie kirjanduspilti just talle ainuomast koloriiti ja tunnetust.
Nukker triolett
Pierrot! -- mu kurbused on ikka alasti.
Kas mäletad: su flöödilt pudenes üks heli...
Kõik tuli tagasi, mis olmud vanasti,
Pierrot, mu kurbused on jälle alasti.
See viis vist vered segi valaski
meil jäädavalt, mu koolnupalgne veli.
Pierrot! -- mu kurbused on hoidnud alasti
tol ööl su flöödilt pudenenud heli.
1988 "Salapainos. Pimetrükk"
(48)
Selle koguga toob Hirv eesti luulesse erootilise kirjutamise traditsiooni. Samuti on märgata regivärsi mõjutusi. Luule mõjub kirgastavalt ja peenendavalt, kasutatud on ohtralt sümboolikat. Luulekogu alguses on Sirje Kiini sissejuhatus "Indrek Hirve "Pahvakas armastuse lehka"".
Raamat on välja antud Helsingis ning luulekogu puhul on eriline ka see, et see on ainus teos Hirve loomingust, mille ta on ise illustreerinud.
Raamat on välja antud Helsingis ning luulekogu puhul on eriline ka see, et see on ainus teos Hirve loomingust, mille ta on ise illustreerinud.
1990 "Põueoda"
(49)
Luulekogu "Põueoda" sisaldab nii originaalluulet kui ka luuletõlkeid. Indrek Hirv jätkab alustatud rada luulemaastikul, andes edasi vahetuid mõtteid ja emotsioone, säilitades vaheldus- ja elamusrikkuse ning vormipuhtuse.
Nagu eelmises luulekogus, on ka siin suur tähtsus visuaalsel poolel. Raamatu on illustreerinud kunstnik Ado Wabbe.
kui jalust rabab pööningute räigus
sa küsid milleks kõik see tulevärk
võib elu mõte selguda veel elu käigus
ja kas on tuli hea või paha märk
oh maise elamise harjutust
see hinge väsitab kui täiskuu sära
öö vahel kuuga mängib varjutust
üks vari tuleb siis ja viib ta ära
Nagu eelmises luulekogus, on ka siin suur tähtsus visuaalsel poolel. Raamatu on illustreerinud kunstnik Ado Wabbe.
kui jalust rabab pööningute räigus
sa küsid milleks kõik see tulevärk
võib elu mõte selguda veel elu käigus
ja kas on tuli hea või paha märk
oh maise elamise harjutust
see hinge väsitab kui täiskuu sära
öö vahel kuuga mängib varjutust
üks vari tuleb siis ja viib ta ära
1992 "Kuu vari" (valikkogu)
(50)
Tegemist on valikkoguga, mis sisaldab Indrek Hirve luulet selle algusaastatest. Illustratsioonide eest on hoolt kandnud Leonhard Lapin.
1992 "Võhumõõk"
(51)
Luulekogu, mis on pälvinud Eesti riikliku kirjanduspreemia. Jätkub Hirve puhas loomingukeel, mida on tunda saadud juba eelmistes kogudes. Märksa tähtsamal kohal kui varem on nendes luuletustes riim.
öist kõrbe täitev tume ajuliiv
mind mõneks tunniks päästab sellest seegist --
siis pragiseb mus jälle igav viiv --
aeg toitub silmis hubisevast leegist
see siin on luuletaja hooratöö
mis täidab siiski tühja elukeste
pea haihtun aega nagu öhe öö --
sääl vaikuses vehib oma tummažeste
tean mõni valguskiir ei tunne varju
ja mõni sõna muudab inimtõu --
kõu murendab kord linna kiviharju
ning paljastab öötaeva vaikusjõu
öist kõrbe täitev tume ajuliiv
mind mõneks tunniks päästab sellest seegist --
siis pragiseb mus jälle igav viiv --
aeg toitub silmis hubisevast leegist
see siin on luuletaja hooratöö
mis täidab siiski tühja elukeste
pea haihtun aega nagu öhe öö --
sääl vaikuses vehib oma tummažeste
tean mõni valguskiir ei tunne varju
ja mõni sõna muudab inimtõu --
kõu murendab kord linna kiviharju
ning paljastab öötaeva vaikusjõu
1993 "Tähekerjus"
(52)
Samal aastal ilmus sellest teosest ka lühiversioon "Taskuraamat (taskutähekerjus)".
1996 "Põuasinine"
(53)
Tegemist on luulekoguga, milles sisalduv on kirjutatud suuresti perioodil, mil Hirv viibis Euroopas. Seega ei tasu imestada luuletustes üpris tugevat tooni andva Euroopaliku elutunnetuse üle.
1997 "Kiviingel"
Lisaks originaalluulele sisaldab see luulekogu 8 François Villoni loodud luuletuse tõlget. Villon on Pariisis sündinud luuletaja. Tema tuntuimad teosed: "Väike Testament" ("Le Lais") ja "Suur Testament" ("Le Grand Testament").
1998 "Fuugamust"
(54)
Uurides sõna "fuuga" tähendust selgub, et see on polüfoonilise muusika keerukam liik, kus enamasti üht teemat, mis esitatakse teose algul ühehäälselt, korratakse kõikides häältes. Tuleb tunnistada, et tõepoolest peegeldub seesama polüfoonilisus kogus "Fuugamust" põgenemise, tagaajamise ning pideva liikumise näol.
Valdavalt minoorse kõlaga ning mustades toonides kogu vaatab tagasi poeedi senisele elule nii tema enda seisukohalt kui laiemas plaanis. Hirv üritab selle koguga näidata, milliseks muutub läänelik vorm idas ja ta teeb seda väga ilmekalt. Mitmel korral põgenetakse unenäomaailma või igatsetakse selle järele. Vormi puhul paistab silma Indrek Hirvele omane majesteetlikkus ning suursugusus.
pilv laskub linnulaulule – too kajab
kui läbi vati – hääl on liimist lahti
pilv tõmbub enesesse – vaikselt sajab
ning osatab mus pragisevat tahti
valget ja musta segi – sütt ja halla –
pikk varjusammas minus – ärev meel
leek põleb äraspidi – suits kaob alla...
õrn valgus – pillikeeltel värelev
Valdavalt minoorse kõlaga ning mustades toonides kogu vaatab tagasi poeedi senisele elule nii tema enda seisukohalt kui laiemas plaanis. Hirv üritab selle koguga näidata, milliseks muutub läänelik vorm idas ja ta teeb seda väga ilmekalt. Mitmel korral põgenetakse unenäomaailma või igatsetakse selle järele. Vormi puhul paistab silma Indrek Hirvele omane majesteetlikkus ning suursugusus.
pilv laskub linnulaulule – too kajab
kui läbi vati – hääl on liimist lahti
pilv tõmbub enesesse – vaikselt sajab
ning osatab mus pragisevat tahti
valget ja musta segi – sütt ja halla –
pikk varjusammas minus – ärev meel
leek põleb äraspidi – suits kaob alla...
õrn valgus – pillikeeltel värelev
1998 "Pärlhall" (valikkogu)
(55)
Valikkogu sisaldab luuletusi, millega Indrek Hirv enda sõnutsi rahul on.
2000 "Ööpäev" (valikkogu)
(56)
Indrek Hirv teose kohta: "Miks on kujunduses kasutatud sajandialguse fotosid minu perekonnaalbumitest? Kas neil üldse ongi raamatuga seost? Seitsmekümnendate lõpul oli mu sõpradel ja minul kombeks lameda ja alatu oleviku eest minevikku ära minna. Elasin oma vanades perekonnaalbumites Peterburi, Tsarskoje Selo ja Tartu ärksa vaimuga eestlaste seas. Tollal ei pidanud ma ennast veel luuletajaks (luuletamine kuulusminevikumängu juurde) ja kui lõpuks esimest korda avalikkuse ette tulin ning toimetajate soovitusel ka kaasaegset luulet lugesin, oli noorpõlveharrastuse jälg juba üsna sügavaks kulunud. Ja siin ma nüüd olen."
Tegu on ühe mahukaima teosega Indrek Hirve loomingust. Kogu sisaldab lisaks valitud luuletustele ka tõlkeid ning esseistikat (retsensioonid, intervjuud). Raamat justkui lõpetaks ühe etapi Indrek Hirve loomingust ja alustaks teist - edasistes luulekogudes muutuvad luuletused lühivormideks, peamiselt ühe-, kahe- või kolmerealisteks vabavärsilisteks tekstideks, mis annavad edasi ühe kujundi, ühe aforismi, ühe pildi.
Tegu on ühe mahukaima teosega Indrek Hirve loomingust. Kogu sisaldab lisaks valitud luuletustele ka tõlkeid ning esseistikat (retsensioonid, intervjuud). Raamat justkui lõpetaks ühe etapi Indrek Hirve loomingust ja alustaks teist - edasistes luulekogudes muutuvad luuletused lühivormideks, peamiselt ühe-, kahe- või kolmerealisteks vabavärsilisteks tekstideks, mis annavad edasi ühe kujundi, ühe aforismi, ühe pildi.
2001 "Liblikate õhkkerge veri"
(57)
Luulekogu sisaldab Hirve jaoks mõnevõrra uudses vormis veidi aforistlikke, kuid talle omaselt mõttetäpseid ja läbitunnetatud luuletusi, mis koos raamatus sisalduvate värvitahvlitega moodustavad äärmiselt sümpaatse ning pealkirjale hästi vastava õhkkerge terviku.
2003 "Ülemlaul"
(58)
Selles luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus. Armastus pole aga ainus läbiv teema. Lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma. Antud luulekogu sisaldabki peamiselt lauluks kirjutatud salme.
Indrek Hirve armastusluule on nii õrn, kuid samas ääretult tugev tuuleiil, mis haarab enda embusesse ja lennutab kõrgustesse ning koos Asko Künnapi kujundusega tekib harmooniline kooskõla, milles üks täiustab teist.
Karl Martin Sinijärv on antud teose kohta kirjutanud: "Indrek on poeet, võib-olla viimane, kes Eestist võtta. Et mõistab Pallast, juured Tartus, ise ilmamaal ringi libisenud. Ja ometi meiekeelne, hullutavalt meiekeelne. Tõmba IH raamat kust tahes lahti, vastu vaatab Hirv: hirm, mure, väsimus, kirg, kurvastus ja esmase asjana ikka ja alati armastus. Armastamise kodu on Indrek Hirve sees. Õnnelikud on need, keda külla kutsutakse. Ülejäänud ootavad kardina paotumist."
Indrek Hirve armastusluule on nii õrn, kuid samas ääretult tugev tuuleiil, mis haarab enda embusesse ja lennutab kõrgustesse ning koos Asko Künnapi kujundusega tekib harmooniline kooskõla, milles üks täiustab teist.
Karl Martin Sinijärv on antud teose kohta kirjutanud: "Indrek on poeet, võib-olla viimane, kes Eestist võtta. Et mõistab Pallast, juured Tartus, ise ilmamaal ringi libisenud. Ja ometi meiekeelne, hullutavalt meiekeelne. Tõmba IH raamat kust tahes lahti, vastu vaatab Hirv: hirm, mure, väsimus, kirg, kurvastus ja esmase asjana ikka ja alati armastus. Armastamise kodu on Indrek Hirve sees. Õnnelikud on need, keda külla kutsutakse. Ülejäänud ootavad kardina paotumist."
2006 "Surmapõletaja" (valikkogu, koostanud Doris Kareva)
(59)
30 aasta jooksul Tartus, Nõmmel, Amsterdamis, Pariisis, Roomas, Visbys, Pedja ääres, Vana-Kuustes, Käsmus, Karlsruhes, Dietenwengenis ja ühes väikeses jahisadamas Estepona ja Gibraltari vahel kirjutatud luuletused mahuvad kõik sellesse valikkkogusse, mille autor on Doris Kareva.
Käesolev kogu annab ülevaate Hirve luule kulgemisest, lastes kõlada tema põhiteemadel, iga kord erikõlaliselt. Üksikasjalikum analüüs ja võrdlus Viivi Luige sama pikal perioodil kogutud armastuslüürikaga on SIIN.
öö läbi minu huulte kohal hingad -
palg vastu palet - isa taevane
sest küsimata homme keeran kingad -
ja taevatee on kaunis vaevane
sa usu - olen tuhandetel öödel
pilk taeval õppind sinu kirjakeelt
eks ole märk sest ka mu oma töödel -
need olen maha pannud linnuteelt
kõik hetked - kui ma loen su musti lehti -
on luuletused - aastad sõnad neis
su vorm on peen kuid värsimõõt ei kehti
mõõt tuksub aega meie südameis
on hetked luuletused - ööd on read
ning aastad sõnad neis - ja mis on elu? -
kas on see täht või pole - sina tead -
üksainus väike täht kesk tähiskelu...
Käesolev kogu annab ülevaate Hirve luule kulgemisest, lastes kõlada tema põhiteemadel, iga kord erikõlaliselt. Üksikasjalikum analüüs ja võrdlus Viivi Luige sama pikal perioodil kogutud armastuslüürikaga on SIIN.
öö läbi minu huulte kohal hingad -
palg vastu palet - isa taevane
sest küsimata homme keeran kingad -
ja taevatee on kaunis vaevane
sa usu - olen tuhandetel öödel
pilk taeval õppind sinu kirjakeelt
eks ole märk sest ka mu oma töödel -
need olen maha pannud linnuteelt
kõik hetked - kui ma loen su musti lehti -
on luuletused - aastad sõnad neis
su vorm on peen kuid värsimõõt ei kehti
mõõt tuksub aega meie südameis
on hetked luuletused - ööd on read
ning aastad sõnad neis - ja mis on elu? -
kas on see täht või pole - sina tead -
üksainus väike täht kesk tähiskelu...
2009 "Veesilm"
(60)
Miniatuurne ning omamoodi päevikuline kogu „Veesilm” rõhutab tunnet, kuidas kiirused inimese elus tema vananedes teisenevad: elu läheb kiiremaks, inimene aeglasemaks. Palju on kasutatud haikuvormi.
Hirve lausujalik laad, sõnade näiline lihtsus ja samaaegne tihedus peegeldavad tema pidevat vaimsuseotsingut. Mõneti näib „Veesilm” kõndivat sügava essentsi otsimise ja sellest möödakõndimise piiril. Kokkuhoidlik sõnakasutus annab võimaluse pidada pause ja tõmmata paralleele.
Elu ei ole
midagi kindlat
kusagil sügaval su sees
valguski ei ole
midagi kindlat
seegi võib olla meelepett
on üksnes
kerge tuuleõhk
taevast taevasse
ja jumal teab kuhu
Hirve lausujalik laad, sõnade näiline lihtsus ja samaaegne tihedus peegeldavad tema pidevat vaimsuseotsingut. Mõneti näib „Veesilm” kõndivat sügava essentsi otsimise ja sellest möödakõndimise piiril. Kokkuhoidlik sõnakasutus annab võimaluse pidada pause ja tõmmata paralleele.
Elu ei ole
midagi kindlat
kusagil sügaval su sees
valguski ei ole
midagi kindlat
seegi võib olla meelepett
on üksnes
kerge tuuleõhk
taevast taevasse
ja jumal teab kuhu
2009 "Enkelinsilta"
(61)
Soomekeelne luulekogu.
2009 "Ülalt valla" (valikkogu)
(62)
Tegemist on religioosse alatooniga luuleraamatuga, mida on trükitud 360 autori signeeritud ja nummerdatud eksemplari, osta saab seda aga vaid Pirita kloostrist. Raamatust suure osa moodustab Rebekka Lotmani põhjalik järelsõna.
Rebekka Lotman teosest: „Pealkiri „Ülalt valla” toob olemasolemisse vertikaalse mõõtme, ühtlasi avaneb Hirve poeetilisele maailmale omane sõnamängul rajanev ambivalentne antitees, mis sünteesib vastandeid ülalt-alla ja kinni-valla."
Madis Kruus on antud luulekogu põhjal koostanud bakalaureusetöö "Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla"". Neid metafoore leidub seal ka ohtralt, kuna Hirv on käsitlenud nii maist kui religioosset õnne ning avab nende tähendusi luule kaudu väga oskuslikult.
Rebekka Lotman teosest: „Pealkiri „Ülalt valla” toob olemasolemisse vertikaalse mõõtme, ühtlasi avaneb Hirve poeetilisele maailmale omane sõnamängul rajanev ambivalentne antitees, mis sünteesib vastandeid ülalt-alla ja kinni-valla."
Madis Kruus on antud luulekogu põhjal koostanud bakalaureusetöö "Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus "Ülalt valla"". Neid metafoore leidub seal ka ohtralt, kuna Hirv on käsitlenud nii maist kui religioosset õnne ning avab nende tähendusi luule kaudu väga oskuslikult.
2011 "Prantsuse bukett: XVII sajandi prantsuse luulet"
(63)
Kogu sisaldab Indrek Hirve tõlgitud prantsuse luulet. Sellele on kirjutanud järelsõna Ott Ojamaa.
Ülesanne!
Vali ülal välja toodud luulenäidetest üks luuletus ning vasta küsimustele:
1) Kas on kasutatud riimi? Mis riimiskeemiga on tegu? (süliriim ABBA, paarisriim AABB, ristriim ABAB)
2) Mis on luuletuse peamõte?
3) Too välja metafoorid.
4) Kuidas seostub antud luuletus Indrek Hirve eluga?
5) Mida võib antud luuletuse põhjal terve kogu kohta öelda?
1) Kas on kasutatud riimi? Mis riimiskeemiga on tegu? (süliriim ABBA, paarisriim AABB, ristriim ABAB)
2) Mis on luuletuse peamõte?
3) Too välja metafoorid.
4) Kuidas seostub antud luuletus Indrek Hirve eluga?
5) Mida võib antud luuletuse põhjal terve kogu kohta öelda?