Viivi Luik meedias
(pealkirjale klikates pääsed originaallehele)
Naistemaailm (02.03.2011 )
A. Kivi „Viivi Luik, õnne paljundades“
Kirjanik Viivi Luik (64) tekitab oma tekstiga lugejais tunde, et viimaks ometi on keegi neid mõistnud...
SL Õhtuleht (23.12.2010)
R. Tooming „Viivi Luik: kõike pole tarvis teada. Ela!“
Kirjanik Viivi Luigelt ilmus sel aastal peaaegu järjest kaks teost, mõlemad pikisilmi oodatud, kirjandussündmuseks nimetamise väärilised. Peamiselt autori Roomas elamise viiest aastast jutustav "Varjuteater" ning Urmas Oti abilise Hedi Rosmaga kahasse kirjutatud "Ma olen raamat"...
Eesti Päevaleht (04.12.2010)
K. Kressa „Viivi Luik: kogu mu elu on kulunud iseendaks saamise peale“
Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites „Seitsmendast rahukevadest” on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites „Varjuteatrini”. „Varjuteater” pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas...
Maaleht (23.01.2010)
I. Palli „Viivi Luik: Oleks tarvis rohkem tarka enesekindlust ja usku“
Hiljuti loomingulisele reisile Šveitsi Luganosse sõitnud kirjandusklassik Viivi Luik usub eestlase ehtsusesse, abivalmidusse ja arukusse...
Postimees (27.11.2010)
R. Veidemann „Viivi Luik – ajatu teeline“
TLÜ professoril ja Postimehe kolumnistil Rein Veidemannil on olnud võimalus lugeda Viivi Luige romaane, nii «Seitsmendat rahukevadet» (1985) kui ka «Ajaloo ilu» (1991) käsikirjas või poognates. Ja veel enne raamatu enda sündi, esmamuljest haaratuna on ta autorile kirjutanud oma tunnetest ja mõtetest raamatulootega silmitsi seistes...
Elukiri (01.08.2007)
I. Palli „Viivi Luik on näinud inimese saladust“
Kirjanik Viivi Luik (56) on oma eluteel jõudnud kõige vaesematest oludest suure maailma luksuslike bankettide ja vastuvõttudeni. Ta kinnitab, et tema elu on olnud alati huvitav, kuna igal pool on teda ümbritsenud inimesed...
Naistemaailm (08.01.2002)
R. Made „Lastetuba: Viivi Luik“
Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on...
A. Kivi „Viivi Luik, õnne paljundades“
Kirjanik Viivi Luik (64) tekitab oma tekstiga lugejais tunde, et viimaks ometi on keegi neid mõistnud...
SL Õhtuleht (23.12.2010)
R. Tooming „Viivi Luik: kõike pole tarvis teada. Ela!“
Kirjanik Viivi Luigelt ilmus sel aastal peaaegu järjest kaks teost, mõlemad pikisilmi oodatud, kirjandussündmuseks nimetamise väärilised. Peamiselt autori Roomas elamise viiest aastast jutustav "Varjuteater" ning Urmas Oti abilise Hedi Rosmaga kahasse kirjutatud "Ma olen raamat"...
Eesti Päevaleht (04.12.2010)
K. Kressa „Viivi Luik: kogu mu elu on kulunud iseendaks saamise peale“
Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites „Seitsmendast rahukevadest” on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites „Varjuteatrini”. „Varjuteater” pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas...
Maaleht (23.01.2010)
I. Palli „Viivi Luik: Oleks tarvis rohkem tarka enesekindlust ja usku“
Hiljuti loomingulisele reisile Šveitsi Luganosse sõitnud kirjandusklassik Viivi Luik usub eestlase ehtsusesse, abivalmidusse ja arukusse...
Postimees (27.11.2010)
R. Veidemann „Viivi Luik – ajatu teeline“
TLÜ professoril ja Postimehe kolumnistil Rein Veidemannil on olnud võimalus lugeda Viivi Luige romaane, nii «Seitsmendat rahukevadet» (1985) kui ka «Ajaloo ilu» (1991) käsikirjas või poognates. Ja veel enne raamatu enda sündi, esmamuljest haaratuna on ta autorile kirjutanud oma tunnetest ja mõtetest raamatulootega silmitsi seistes...
Elukiri (01.08.2007)
I. Palli „Viivi Luik on näinud inimese saladust“
Kirjanik Viivi Luik (56) on oma eluteel jõudnud kõige vaesematest oludest suure maailma luksuslike bankettide ja vastuvõttudeni. Ta kinnitab, et tema elu on olnud alati huvitav, kuna igal pool on teda ümbritsenud inimesed...
Naistemaailm (08.01.2002)
R. Made „Lastetuba: Viivi Luik“
Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on...